Astelpajuõlisid on kahte sorti: viljaliha- ja seemneõli. Mõlemad on väga head E- ja K-vitamiini allikad. Samuti on seal oranžile värvusele viitavaid karotenoide. Just seetõttu on meie nägemisele oranžid porgandid sama kasulikud kui astelpajumarjad.
Karotenoidid on A-vitamiinide eelühend ja A-vitamiin omakorda on üks võtmefiguure meie silmade funktsioneerimises. A-vitamiini puuduse tunneb ära nägemisprobleemide tekke korral või kuivenenud naha ja silmade kaudu. Seega on astelpaju väga kasulik suupiste ka neile, kes veedavad palju aega ekraani taga. Astelpajuõlis on aga võrreldes marjadega karotenoidide kontsentratsioon lausa kordades kõrgem.
Astelpaju viljaliha- ja seemneõlil on aga väga erinev rasvhapete koostis. Viljalihaõli sisaldab pigem küllastunud rasvhappeid, kuid seemneõli tervislikke küllastumata rasvhappeid. Kusjuures astelpaju seemneõli on ainus õli, milles on oomega-3 ja oomega-6 looduslik vahekord 1:1.
Mõlemad nimetatud oomegarasvhapped on inimesele vajalikud, kuid tänapäevasel toidulaual on märkimisväärsesse ülekaalu sattunud oomega-6-rasvhape, mida on kalas ning sea- ja kanalihas, aga ka erinevates seemneõlides. Oomega-6-rasvhape on põletikuliste reaktsioonide kui keha loomuliku kaitsetegevuse soodustaja. Oomega-3 on, vastupidi, selle tekkinud põletiku alandaja. Seetõttu on vajalik, et nende kahe vahekord oleks kas 1:1, nagu see oli meie esivanematel, või isegi oomega-3 kasuks 2:1.
Astelpaju seemneõli tarbitakse enamasti toidulisandina ning seda soovitatakse võtta hommikuti enne sööki. Selliselt aitab see ravida ka gastriiti ja haavandeid, leevendab valu ja ebamugavustunnet ning toetab mao limaskesta paranemist ja uuenemist.
Astelpajuõli sisaldab haruldast oomega-7-rasvhapet, mida leidub meie naha lipiidides ja mis stimuleerib rakkude uuenemist.
Viljalihast saadud õli on kasulik nahale, mistõttu kasutatakse õli pigem farmaatsia- ja kosmeetikatööstuses. Kuivatatud viljalihast pressitud õli sisaldab haruldast oomega-7-rasvhapet, mis on naha lipiidide oluline koostisosa ning stimuleerib naha uuendusprotsesse ja haavade paranemist. Tänu sellele toetab astelpajuõli paikne manustamine ka armide kadumist ning rahustab ja vähendab näiteks päikesekiirgusest põhjustatud nahapõletust või muul viisil ärritatud nahka. Kusjuures astelpajuõli neelab UVB-kiirgust ja seetõttu sobib seda kasutada ka loodusliku päikesekreemi komponendina.
Tihti leiab astelpajuõli tänu oma antioksüdatiivsetele omadustele just küpsemale nahale mõeldud vananemis- ja kortsudevastastes toodetes. Astelpajuõli pinguldab ja toniseerib ka lõtvunud nahka, silub kortse ning sobib ka kuiva, ärritunud, kareda ja sügeleva naha hooldamisel. Aastasadu on astelpajuõli kasutatud ka naha külma- ja kuumakahjustuste ravimisel.
Juuksehoolduses leiab astelpajuõli tihti šampoonide ja juuksepalsamite koostisosana. Samuti on see suurepärane lisand juuksehooldusvahendites, mida kasutatakse pärast juuste värvimist või keemiliste lokkide tegemist, et taastada kahjustatud juuksed, nende elastsus ja sära.
Astelpajuviljade fantastiliste omaduste tõttu on varju jäänud selle põõsa lehed ja nende tervistavad omadused. Astelpajulehtedes leidub rohkelt flavonoide, karotenoide ja steroole. Samuti on lehed antioksüdantide poolest viljaga võrdsed.
Et antioksüdandid aitavad tugevdada nii immuunsüsteemi kui ka alandada palavikke ja põletikke, siis on astelpajulehetee väga kasulik erinevate hingamisteede vaevuste leevendamiseks, aga ka keha üldise vastupanuvõime suurendamiseks. Samuti aitab see kaasa tugevamate juuste kasvule ja vähendada nende väljalangemist. Seega ära unusta sügisel põõsa küljest ka lehed ära korjata!
